Kultuurilise enesemääratluse üheks oluliseks komponendiks on kaugesse aega ulatuvad traditsioonid, kombed, riided, luuletused, laulud, tantsud ning muud rahvuslikku kultuuri edasikandvad talitused.
Neist kõige meeldejäävamateks võib pidada tantse.
Tantsimine on hoogne tegevus, mille juurde kuulub tihtipeale nii lisaks tantsimisele ka laulmine. Just sellisel viisil emotsiooni väljendamine jätab sügavad mälestused nii tantsijale kui ka pealtvaatajatele. Eriti muistsel ajal, kui tegemist oli praktiliselt ainukese meelelahutusega.
Sedasi kantigi üksteisele edasi nähtut ja tehtut. Prooviti teha järgi, muudeti ja täiendati. Lõpuks kinnistusid teatud kindlad viisid ja tantsusammud ning nii kujunesid välja inimeste seas üldtuntud tantsud ehk rahvatantsud.
Igal rahvusel on erinevad jalakeerutused. Muutuv on tempo, graatsilisus ning sammude keerukus. Väga suurt osa mängib seejuures eri rahvuste temperament. Eestlased kuuluvad põhjamaa rahvaste hulka, mistõttu on nende rahulik meel üsna lihtsasti mõistetav. See ei tähenda aga sugugi seda, et tantsud oleksid vähem hoogsad või igavamad kui teistel rahvastel.
Kuulsaim rahvatants eestlaste seas on vaieldamatult kaerajaan. Tants sai alguse 20. sajandi algusest. Selle muudab lihtsasti äratuntavaks põhiline liigutus, milleks on aeglaste ja kiirete käärhüpete vaheldumine.
Iseloomulikuks jooneks on lisaks eelnevale ka paarilisega käevangus pöörlemine, mis muudab selle tantsu eriti hoogsaks ning lähendab inimesi. Kaerajaani tantsitakse samanimelise laulu „Kaera-Jaan“ saatel.
Populaarsuselt järgmiseks rahvatantsuks eestlaste seas võib pidada tuljakut. Tuljak on pärit natuke lähemast minevikust kui kaerajaan. Levinud arvamuse kohaselt pärineb see Anne Raudkatsi loodud tants aastast 1915.
Tantsu põhisammudeks on hüplevpolka, kiiksamm ja kõnnisammud.
Sarnaselt Kaerajaanile on ka Tuljakul oma tunnuslaul, mis kannab samuti nime „Tuljak“. Sellegi tantsu puhul on oluline kahe tantsija vaheline side. Tantsu eesmärk on kirjeldada kahe noore vahelisi tundeid ja nende tärkamist.
Siiani populaarseks tantsuks eurooplaste seas on valss. Eestisse jõudis see ülejäänud Euroopast mõnevõrra hiljem, kuid sai eestlaste seas koheselt ka oma versiooni labajalavalsi näol. Selle eestlaste poolt endale mugavamaks kohandatud tantsu teeb omanäoliseks iga takti esimese osa tugev rõhutamine. Labajalavalssi ehk labajalga tantsitakse 3/4 taktimõõdus.
Pulgatantsu tantsivad üksnes mehed. Iseloomulikuks on vahelduv tempo ning puutoikad käes jalalt jalale keksimine. Tantsitakse ringis, mille ümber seisavad naised.
Eelnimetatud jalakeerutuste lahutamatuks osaks lisaks lauludele ja meloodiatele on rahvariided. Rahvariiete kandmine tantsimise ajal muudab iga tantsu eriliselt vaatemänguliseks ning tõeliselt nauditavaks sündmuseks.
Tantsud on niisiis oluliseks rahvapärandi edasikandjaks.
Traditsioonide ja rahvapärandite kaitsjaks ning edendajaks Eestis on Kultuurkapital, kes toetab nii sporti kui ka kultuuri. Sellega tugevdatakse eesti kultuuri elujõudu ja järjepidevust.
Kas teadsid, et Eesti Kultuurkapital saab suurema osa oma rahastusest hasartmängumaksust, mida maksavad nii Eesti Loto, maapealsed kasiinod kui ka online kasiinod? Hasartmängumaks moodustab umbkaudu pool Eesti Kultuurkapitali eelarvest.